Jälle pole juba mõned päevad kirjutanud. Mul pole selleks
erilist põhjust peale selle, et ma olen kohutavalt laisk inimene ja on üldsegi
üllatav, et ma nii palju olen juba kirjutanud. Või äkki on asi selles, et mulle
meeldib kirjutada paberile, hoida pastakat või pliiatsit käes ning lihtsalt
lasta välja voolata kõik sõnad, mis minu peas keerlevad. Muidugi kui minu
klassist küsida Eneli ja Pirge käest siis nemad võivad vabalt öelda, et ma
kirjutan suhteliselt palju, sest mul on pidevalt mingeid uusi ideesid lugude
jaoks, mida ma kunagi kellelegi ei näita (peale nende ja Mailise ja võib-olla
ka minu õe).
Aga see selleks.
Pühapäeval jõudis Milvi siia ning ma läksin temaga jalutama,
et talle näidata, kus on päkapikupoed ja vaateratas ning Casino pood ja …. Midagi
veel aga ma ei mäleta enam. Me jalutasime vist umbes tund aega, enne kui me läksime
poodi kust ta ostis endale natuke süüa. Siis me läksime kebabi ostma, sest mina
ei viitsinud koju jõudes midagi süüa teha.
Koju jõudes nägime Hansu ja Kerlit, keda Milvi enda juurde
šokolaadi sööma kutsus. Mina šokolaadi ei tahtnud ning soovisin Milvile head
ööd, kui me olime omal selgeks teinud et meil olid õiged kebabid, ja läksin oma
tuppa.
Sõin, vaatasin sarja ning läksin magama.
Esmaspäeval oli mul vaba päev, sest Julien oli koolis ning
ma magasin kuni kella 11-ni, mis oli paha mõte sest mul oli terve päev silmad
punased. Käisin vahepeal väljas, et endale hapukurke osta (need kaovad suht
kiiresti, sest need on niiiiiiiiii head).
Õhtupoole tuli minu ukse taha Milvi, sest ma olin talle
lubanud, et ma lähen koos temaga Aldisse. Sõitsime siis bussiga kohale ning
ostsime süüa. Ma ostsin ka oma vennale musta värvi mentooliga nätsud, mida ma
loodan et ta tahab, sest ma ei viitsi talt küsida mida ta tegelikult tahab.
Eile käisin ma hommikul tööl ning kodus vaatasin ühe
episoodi oma sarja enne kui ma magama jäin ning magasin kuni kella poole
seitsmeni õhtul. Ja ma ei läinudki vaaterattale uuesti, sest otsustasin, et
liiga hilja oli selleks, mille tõttu passisin ma ärkvel kuni kella üheni öösel.
Ärkasin üles vähemal kolm korda enne kui kell sai seitse. Lõplikult
ärkasin ma üles kella kümne paiku kuigi ma tegelikult kohe üldse ei tahtnud
üles ärgata, sest ma nägin väga head und, mis oli nii realistlik, et kui ma
lõpuks üles ärkasin olin pettunud, et see päriselt ei eksisteeri.
Käisin nüüd natuke aega tagasi päkapikuturul ning ostsin
paar kingitust oma sõpradele. Käisin ka uuesti vaaterattal ning tegin paar
pilti.
Ja nüüd ma hakkan oma sarja edasi vaatama ning varsti lähen
magama, sest homme tööpäev.